Mõistete selgitused

Käesolevas peatükis on toodud üldplaneeringus kasutatavate mõistete selgitused. Üldplaneeringu tõlgendamisel ning edasiste planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel tuleb lähtuda käesolevas peatükis toodud mõistetest ja nende selgitustest.

Avaliku ruumiga seonduvad mõisted:

Avalik ruum - Avalik ruum on igaühele kasutatav terviklik, mitmekesine ja sidus välisruum, mis koosneb avalikest tänavaruumidest, veekogudest, metsadest, parkidest, väljakutest, ning muudest samalaadsetest ruumidest (näiteks osa avalikust ruumist võib moodustada näiteks sissetallatud jalgrada või isekasvanud haljasriba). Avaliku ruumi piirid ei ole täpsed, samuti võib see hõlmata eraomandit. Avalikust ruumist avanevad vaated on avaliku huvi objektiks, eesmärgiga hoida ja rikastada visuaalselt terviklikku ja esteetlist elukeskkonda. Avalik ruum peab võimaldama mitmekesist elu inimesele ja ökosüsteemile. Avaliku ruumi arendamise ja kaitsmise üheks esmaseks eesmärgiks on tagada mugav ja võimalikult ohutu terviklik liikumisvõrgustik liikumiseks igaühele. See tähendab esmalt liikumist ilma sõidukita. Avalike tänavate koosseisus sisalduvad üldjuhul sõiduteed ja raudteekoridoris raudtee, mis võib tähendada ohtlikke kiirusi ja sellega koos vajadust teede ja raudteede arendamisel hoolitseda, et kiiruse võimaldamisel ja ohutuse tagamisel ei kahjustuks avaliku ruumi kvaliteet ja sidusus inimesele. Üldplaneering tsoneerib avaliku ruumi sidususe ja mitmekesisuse tagamiseks vajalikud maa-alad, kuid tegelik avalik ruum on ulatuslikum ja mitte lõpuni planeeritav.

Jagatud tänavaruum (in k shared space) - Elamualade sisemuses ning jalakäijate ja jalgratturite aktiivselt kasutatavas tänavaruumis kaalutakse lahendusi, kus jalakäijad ja jalgratturid on autode ees eelistatud, rõhutades füüsiliste vahenditega turvalise kiiruse hoidmise vajadust. Selliste tänavaruumide kavandamisel koostatakse üldjuhul standardikohastest sõiduteede parameetritest erinev lahendus, mis töötatakse välja igal üksikjuhtumil eraldi, lähtudes asukoha eripärast ning kõigi liiklejate mugavuse ja turvalisuse eesmärgist (allikas: Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad p 4.5.5 (3)).

Aktiivne tänavafront - tänavafrondid, kus üldplaneeringuga soodustatakse hoonete esimese korruse tasandil avalikule ruumile avanevaid lahendusi: näiteks kus vahelduvad kauplused, teenindusasutused ja söögikohad, on avatud hoove ja tihedalt erinevaid sissepääse tänavatelt või rohealalt. Üldplaneeringuga kavandatud uute hoonete esimese korruse ärivõi ühiskondlikud ruumid tuleb projekteerida tänavale avanevana, kuid neid võib kasutada ka elamispinnana (vt ptk Aktiivne tänavafront).

Üldplaneeringu tingimustega seonduvad mõisted:

Juhtotstarve (varem on kasutatud selle kohta ka mõistet juhtfunktsioon) on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad (Planeerimisseadus § 6). Juhtotstarve ei tähenda seda, et kogu ala peaks olema monofunktsionaalne, vaid et võimaldatud on ka ala teenindavad ja rikastavad teised funktsioonid. Nt elamuala tähendab sellist ala, mille peamiseks maakasutuse viisiks on elamumaa ja sellega seonduvad toetavad otstarbed kõrvalkasutusviisid nagu liiklus, haljastus, äri jne. Tootmisalal on peamiseks maakasutusviisiks tootmismaa ja sellega seonduvad kõrvalkasutusviisid nagu äri, transport jne. Juhtotstarve hõlmab ka olemasolevat maakasutust, seega tagab järjepidevuse (vt ka Maakasutus).

Arendusüksus – üldplaneeringuga kavandatud ja joonisel piiritletud tervikliku arengu piirkond, mille tulevikku visioneeritakse üksuse piires sarnastel alustel.

Maa reserveerimine - Maa reserveeritakse mingiks kindlaks juhtotstarbeks, et vajaduse korral oleks antud ala võimalik tulevikus kasutada üldplaneeringus ettenähtud viisil. See aga ei tähenda selle maa-ala terviklikku ega automaatset teise eesmärgiga kasutusele võttu vaid seda, et antud ala oleks võimalik tulevikus, sellekohase vajaduse ja soovi tekkimisel, reserveeritud otstarbel kasutada (planeeringu järgimine on kohustuslik arendustegevuse korral). Näiteks maade reserveerimine elamualaks, tootmisalaks või mõnel teisel eesmärgil. Mingiks otstarbeks reserveeritud alal saab maaomanik maad edasi kasutada selle praegusel sihtotstarbel seni, kuni ta seda soovib. Reserveeritud otstarbel maa kasutusele võtmiseks tuleb maaomanikul maa uueks otstarbeks kasutusele võtta läbi detailplaneeringu või maakatastris toodud sihtotstarbe muudatuse.

Hoonestustihedus on hoonete maapealsete korruste suletud brutopindala suhe krundi pindalasse. (Hoonestustiheduse määramisel ei arvestata planeeritavate avalike tänavate ja haljasalade aluse maa pindala, vaid lähtutakse üksnes elamute ehitamiseks mõeldud kruntide pindalast ).

Hoone korruselisus on hoone maapealsete korruste arv.

Eskiis on kavandatava ehitise kohta on enne projekteerimist koostatav ja ruumilahendust kujutav kavand, mille eesmärgiks on planeeringute ja ümbritseva ruumiga võimalikult hästi seostatud, erinevaid huve tasakaalustatult arvestava tervikliku ruumilise lahenduse loomine, samuti vajadusel erinevate lahenduste ja ideede läbikaalumine, mille tulemusel leitakse ehitusprojektile parim võimalik alus. Eskiislahendus peab väljendama ja võimaldama hinnata kavandatava ehitise visuaalset sobivust, sise- ja välisruumi seoseid ning projekteeritava maa-ala kavandatavat kasutamist.

Tihendatav ala on maa-ala, kus üldplaneeringuga soodustatakse olemasoleva linnakeskkonna tihendamist ja elanike lisandumist.

Ehitistega seonduvad mõisted:

Elamu on eluruumidele esitatavatele nõuetele vastav hoone, milles kogu pind või enamus pinnast on ettenähtud aastaringseks elamiseks. Elamu on üksikelamu, kaksikelamu, muu kahe korteriga elamu, ridaelamu, korterelamu.

Elamuühik on iseseisvalt kasutatav eluruum (omand), sealhulgas üksikelamu, kaksikelamu sektsioon, ridaelamu sektsioon, korter (ehk korteriomand).

Väikeelamu (varem on kasutatud ka mõisteid üksikelamu, eramu, pereelamu, individuaalelamu või ühepereelamu vms) on elamu, milles on üks elamuühik. Üksikelamu on ka talu elamu.

Kaksikelamu (varem on kasutatud ka mõistet paariselamu vms) moodustavad kaks ühiste kandekonstruktsioonidega küljeti kokku ehitatud üksikelamut (ehk kaksikelamu kaks sektsiooni). Kaksikelamus on kaks elamuühikut. Mõlemasse elamuühikusse on eraldi sissepääs õuest esimese korrusega ühelt tasandilt. Kaksikelamu aluse maaüksuse kaheks jagamine ei muuda kaksikelamut kaheks üksikelamuks.

Muu kahe korteriga elamu (varem kasutatud ka mõistet kahepereelamu) on üldjuhul ühe elamuühikuga elamust kahe elamuühikuga elamuks kohandatud elamu. Muu kahe korteriga elamus on kaks elamuühikut. Mõlemasse elamuühikusse on eraldi sissepääs õuest esimese korrusega ühelt tasandilt või mõlemasse elamuühikusse on sissepääs ühisest tuulekojast/esikust.

Ridaelamu moodustavad kolm või enam elamuühikut (ridaelamu sektsiooni, või kõnekeeles nn „boksi“). Ridaelamu elamuühikud on omavahel ühendatud kas tulemüüri, autogaraaži, autovarjualuse või katusega. Ridaelamu elamuühikud ei tohi paikneda kogu mahus üksteise peal (lubatud on olukord, kus ridaelamu elamuühiku ülemine või alumine korrus on pinnalt suurem kui korrus, mille all või peal see asub). Igasse elamuühikusse on eraldi sissepääs õuest esimese korrusega ühelt tasandilt.

Korter on iseseisev, ehituslikult piiritletud, reaalosa (omand) elamus (elamu osa).

Korterelamu (varem kasutatud ka mõistet korruselamu) on kolme või enama elamuühikuga (korteriomandiga) elamu, mille korterid (vt mõistet „korter“) paiknevad üksteise peal ja kõrval. Korterelamul on üks või mitu trepikoda. Korterelamuks ei loeta üldplaneeringu kontekstis ridaelamut või muu kahe korteriga elamut (vt mõiste eelpool).

Abihoone (varem kasutatud mõistet kõrvalhoone) on elamuga samal krundil asuva elamu (põhihoone) teenindamiseks ette nähtud hoone (näiteks kuur, saun, garaaž, jäätmehoone, paadikuur, puukuur, tööriistade või töövahendite hoiuruum vms mitteeluruum).

Väikeehitis on kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrge hoone või samade mõõtmetega katusega rajatis sh katusealune, mis ei ole ehitusloakohustuslik. Väikeehitis on näiteks kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrge: abihoone, suvila, aiamaja.

Keila kesklinna miljööalaga seotud mõisted:

Miljöö - Eesti keeles tähendab miljöö keskkonda e ümbruskonda, aga ka õhkkonda1. Miljöö tähendab materiaalset ja vaimset ümbrust, meeleolu, atmosfääri, ümbritsevat kliimat, loodus- ja kultuurikeskkonda jms. Seega on miljöö nii materiaalne kui tunnetatav keskkond. Kuna keskkond ei ole vaid väline nähtus, vaid sisaldab inimest, on ka miljöö seotud inimese tunnetusega. Keskkonna tunnetus sõltub vaataja kogemustest, teadmistest, väärtustest kultuurilisest taustast, ootustest ja vajadustest (Hansar, 2004). Käesoleva töö kontekstis on “miljöö” inimesest lähtuva füüsilise keskkonna käsitluse termin, millega lisaks füüsilise keskkonna visuaalsetele väärtustele on hõlmatud ka keskkonnas sisalduv tähendus- ja sümbolväärtus.

Miljööväärtuslik on ala, kus väärtuste kontsentratsioon miljöös on suurem. Arendustegevusel peab arvestama miljööväärtuslikul alal arvestama tingimustega, mis on seatud miljööväärtusliku ala hoidmiseks. Tingimuste eesmärgiks on säilitada olemasolevale keskkonnale iseloomulikud tunnused (hoonestustihedus, korruselisus, hoonete suurus, asetus, haljastuse osakaal jne).

Maamärgid ehk dominandid on visuaalselt domineerivad orientiirid, mis võimaldavad piiritleda maa-ala ja määratleda inimese asukohta linnaruumis ning võivad omada tähendus- ja sümbolväärtust ning ajaloolist, kultuurilist, esteetilist või majanduslikku tähtsust linnaelus. Maamärgiks võivad olla nii ehitised kui looduselemendid. Vastavalt mastaapsusele võib maamärke jagada:

• regionaalseteks (näiteks kirikud), mis on kaugele nähtavad;
• lokaalseteks (näiteks tuntud monument linnaväljakul, jõeäärne park jne), mis on väikesemõõtmelised ja seetõttu paremini vaadeldavad lähedalt.

Kultuurimälestis on riigi kaitse all olev kinnisasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline või muu kultuuriväärtus, mille tõttu see on muinsuskaitseseaduses sätestatud korras tunnistatud mälestiseks (neid käsitletakse vastavalt muinsuskaitseseadusele). Kultuurimälestisele on kehtestatud kaitsevöönd.

Väga väärtuslik hoone on hoone/hoonekompleks/objekt, mis käesoleva tööga on linnaehitus- ja arhitektuuriajalooliselt hinnatud väga väärtuslikuks ning säilitamist väärivaks kui piirkonna, ajastu, stiili, arhitekti loomingu või ehitise tüübi silmapaistev näide. Hoone/hoonekompleks/objekt, mis on kujunenud Keila linna maamärgiks või millel on oluline roll Keila kogukonnateadvuse kandjana.

Väärtuslik hoone on märkimisväärne arhitektuurinäide, mis võib olla nii ilmekas miljööline hoone kui ka miljööst erinev, kuid siiski arhitektuurselt silmapaistev hoone. Hoone või hoonekompleks, millel on säilinu märkimisväärne hulk autentseid detaile, hoone mis on ümberehitustest rikkumata ja/või mis on väärikalt restaureeritud. 1 Etümoloogiliselt pärineb sõna tüvi ladina keelest; medius on see, kes või mis on keskel (Hansar, 2001). Termin miljöö on tuletatud prantsuskeelsest sõnast milieu, millel on kolm tähendust: keskel, hulgas, keskkond.

Miljööväärtuslik hoone on asumile (piirkonnale) tüüpiline hoone, mille väärtus väljendub miljöö edasikandjana hoonete grupis.

Võtmestruktuur on ala, mis koosneb eriti väärtuslikust hoonetekooslusest/keskkondlikust ansamblist, millele iseloomulikud linnaehituslikud tunnused (hoonestus, hoonete arv krundil, krundi- ja hoonestusstruktuur, haljastuse osakaal, hoonestuse ja väikevormide autentsed detailid jne) peavad täielikult säilima, st lähenemine keskkonnale (miljööle) on konserveeriv.

Arenguala ehk miljööala puhverala on ala, mis piirneb miljööväärtusliku alaga. Uushoonestamisel peavad hoonemahud arvestama naabruses olevate piiranguvööndite iseloomuga, st suuremad muudatused on lubatud üksnes siis, kui toimuvad arengud ei mõjuta negatiivselt kõrvalasuvaid väärtuslikke alasid. Arengualad on puhvriks ehk üleminekuks erinevate linnaehituslike tunnustega piirkondade vahel. Arengualade arendustele on soovitav lahenduse leidmine arhitektuuri- või maastikuarhitektuuri konkursi raames.

Tervikvisiooni ala on ala, mis ei ole terviklikult säilinud või välja kujunenud või on hilisemate linnaehituslike protsesside tõttu rikutud ning mille kohta tuleks koostada terviklik visioon üldplaneeringu ellu viimisel eraldi tööga. Samas paikneb selline ala linna funktsioneerimise seisukohalt olulises asukohas. Selliste alade linnaehituslik areng tuleb detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamise käigus terviklikult lahendada.

Keila linna rohestruktuuriga seotud mõisted:

Ökoloogiline võrgustik - võrgustik on osa ökoloogilisest infrastruktuurist, mis tagab ökoloogilise kommunikatsiooni (tasakaalustatud aine- ja energiaringed) erinevatel hierarhilistel tasanditel.

Rohevõrgustik, ka rohestruktuur ehk ökoloogiline võrgustik, mis on planeerimisel kõige selgemini ja lihtsamini eristatav kui nn roheluse domineerimisega ala. linna rohealasid ühendav strateegiliselt planeeritud, ökoloogiliselt toimiv võrgustik, mis funktsionaalselt tähendab üldplaneeringu mõistes kaitsealade võrgustikku, käesolevas töös mistahes linna rohealade võrgustikku, ühendades need asulat ümbritsevate rohealadega koos ühtseks terviklikuks süsteemiks. Käesolevas planeeringus on kaasatud sinivõrgustiku osana - Keila jõgi ning loodusliku ilmega avamaastik – Keila jõe luht.

Tuumala - Rohelise võrgustiku kui süsteemi komponent. Piirkond, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Tuumaladel paiknevad vastava süsteemi seisukohalt kõige olulisemad elemendid (kaitsealad, loodus- ja keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad, suured looduslikud alad jne). Tuumalade käsitlemisel tuleb arvestada, et nende lahutamatuks osaks on äärealad (antud töös jaotatud tugialadeks ja puhveraladeks).

Tugiala - Rohelise võrgustiku metoodilises kontseptsioonis ääreala, antud töös nimetatud tugialaks. Jäädes küll tuumala otsestest piiridest välja, on tuumala kandjaks ja moodustamise aluseks. Tuumalade säilitamine on võimalik eelkõige tugialade rohelise võrgustikuga sobiva maakasutuse kaudu. Ümbritseb tuumala lahutamatu osana.

Astmelaud - Tuumaladest eraldatult paiknev, vähem massiivne ja kompaktne sidusust tagav element. Käsitletavad kui madalamat järku tuumalad. Käesolevas töös on võrdsustatud tingimustelt tugialadega (eeldavad sarnaseid maakasutustingimusi).

Puhverala - Käesolevas töös tuumalade tugialasid ja astmelaudu ümbritsev üleminekuala - (kaitse)puhver. Leevendav ala intensiivse inimtegevuse surve ja rohevõrgustiku teiste elementide vahel.

Koridor - Rohekoridorid ehk ribastruktuurid. On tuumalasid (ka astmelaudu) ühendavad rohelise võrgustiku elemendid. Koridorid on tuumaladega võrreldes vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad.

Puhkeväärtusega koridor - Puhkeväärtusega rohekoridorid on selleks, et inimestel oleks võimalik liikuda jalgsi või kergliiklusvahendiga sujuvalt mööda haljastatud koridore, kus nad puutuvad minimaalselt kokku mootorsõidukitega. Puhkeväärtusega rohekoridorid ühendavad Keila linna rohealasid. Puhkeväärtusega rohekoridor peab:

• Võimaldama vaba ja takistusteta liikumise jalgsi ning kergliiklusvahendiga;
• Puhkeväärtusega rohekoridori kujundamisel peab arvestama, et see on inimese kõrval liikumiskoridoriks ka paljudele väiksematele liikidele (linnud, putukad, pisiimetajad). Seega tuleb puhkeväärtusega rohekoridoris arvestada, et oleks esindatud nii rohu-, põõsa- kui ka puurinne;
• Pakkuma mugavat kasutustaristut.

Raudteeäärne liikumistee - Raudtee ääres paiknev liikumistee on oluline osa Keila linna liikumisvõrgustikust. Raudtee äärsed liikumisteed peavad arvestama raudteemaal ja raudtee kaitsevööndis raudteeinfrastruktuuri majandamisega ning liikumistee võib olla ka pinnaskattega rada, kui see võimaldab takistusteta läbipääsu.

Putukakoridor - Kaardil kujutatud putukate, lindude ja pisiimetajate sujuvat liikumist võimaldavad mitmekesise rindelise haljastusega (puud, põõsad, püsililled, sibulilled, mis oma viljadega pakuvad toitu lindudele ja/või õitega nektarit) väiksemamõõtmelised omavahel seotud haljasalad. Koridori loomise vajadusega tuleb arvestada edasiste linna osa üldplaneeringute, teemaplaneeringute, detailplaneeringute ja projektide koostamisel.

Puhkeala - puhkealaks loetakse Keila linnas nii looduslikku kui rajatud haljastust sh metsi, parkmetsi, parke, haljasalasid, Keila jõe äärset kallasrada. Puhke- ja rohealade määramisel juhindutakse nende kvaliteedi, terviklikkuse, seotuse ja seniste väärtuste säilimise eesmärgist, mis loetakse üldjuhul olulisemaks maa omanike võimalikest arendushuvidest.

Roheala, ka haljastu - loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala linnas, sh looduslikud alad, parkmetsad; pargid; haljakud (väiksemad haljasalad, nt tänavaäärsed haljasribad, haljastatud ristmikualad), aiad; ettevõtete, liiklussoonte ja infrastruktuuriobjektide ümber paiknevad puhvervööndid; jäätmaad jt taimkattega alad. Roheala määratlus käesolevas analüüsis ei tähenda avalikku kasutust üldmaana ja roheala senise sihtotstarbe järgne kasutamine võib jätkuda (nt Keila jõe luha-alal).

Ökoloogiline väärtus - käesolevas töös roheala tähtsus/vajalikkus linna rohevõrgus ning võimekus pakkuda erinevaid ökosüsteemi teenuseid.

Kasutatud kirjandus

• Silvi Lindmaa-Pihlak, Keila keskosa arhitektuursed väärtushinnangud. Arhitektuuriajaloolised eritingimused raudteejaama ümbrusele. Keila Linnavalitsus, 1997;
• Lilian Hansar, Linnaehituslikult miljööväärtuslike alade hindamise metoodika, 2001;
• Lilian Hansar, Miljööväärtused linnas. Keskkonnaministeerium 2004;
• CHIP (Cultural Heritage in Planning), Taani Keskkonnaministeerium 2001;
• Maastikuhoolduskavad ja maastikuhooldus. Keskkonnaministeerium, 2002.
• Keila elanike küsitlus, 2018
• Teemaplaneering Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine. Tallinna Linnaplaneerimise Amet, 2009
• Villem Raam, Kalvi Aluve jt., Keila kirikuaia kabelite lühike ajalooline õiend koos kabelite tehnilise seisukorra kirjeldusega. Vabariiklik Restaureerimisvalitsus, 1973;
• K. Laane, Keila kirikuaia inventariseerimine. Köide 1. Tekstiline osa. Vabariiklik Restaureerimisvalitsus, 1978;
• Leele Välja, Eesti XX sajandi arhitektuur. Inventeerimine ja esmased ettepanekud. LÄÄNE-HARJUMAA. Muinsuskaitseamet, 2008;
• Leele Välja, 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring, 2012;
• Martti Preem (2008). Miljööalad – miks ja milleks?
• "Keila kiriku ajalugu"". www.eelk.ee. Kasutatud 07.11.2018.
• Abner, Olev. Arvamus Keila linna Tuulatee kinnistul plaanitava ehitustegevuse mõjust puudele ning mõju kompenseerimise võimalustest. Tallinn 2012.
• Ahto Kaljusaar. "Kilde Keila ajaloost". – "Harjumaa ja harjulased". Tallinn: Perioodika. Lk 17–28.
• Angerjas, I. Liiväär, E. Keila roheline pärand. 2013.
• Anti Selart Eesti ajalugu. Eesti keskaeg".. Tartu, 2012. Lk 230.
• Artes Terrae Keila kooli, Männiku pargi ja lauluväljaku ümbruse kujundamise eskiis;
• Beatley, Timothy. (2010). Biophilic Cities. Integrating Nature into Urban Design and Planning. Island Press.
• Endel Varep. "Keila" – "Harju rajoonis. Artiklite kogumik". Tallinn, 1974. Lk 348–353.
• Enel Valli KEILA LINNA TERVISERADADE SPORTIMIS- JA PUHKEVÕIMALUSTE TEEMAPLANEERING Tallinn 2017 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
• Harju maakonnaplaneering 2030+ https://maakonnaplaneering.ee;
• Heino Gustavson. "Keila". Eesti Raamat, 1979.
• Heli Nurger. "Keikæl, Kegel, Keila". OÜ Infotrükk, 2003. ISBN 9985-915-6-0.
• Hunter R., Marycarol, Hunter D., Mark,(2008) Designing for the Conservation of Insects in the Built Environment. Journal Compilation, The Royal Entomological Society, Insect Conservation and Diversity.
• Jõesaare kinnistu detailplaneeringu eksperthinnang (Hendrikson ja Ko ).
• K. Laane, Keila kirikuaia inventariseerimine. Köide 1. Tekstiline osa. Vabariiklik Restaureerimisvalitsus, 1978.
• Keila Gümnaasium. Harjumaa Muuseum. Mudaaugu-Keila matkarada. Keila 2001.
• Keila Keskpargi heakorrastamise ehitusprojekt (OÜ Lootusprojekt, 2018);
• Keila Keskväljaku (Kuuse platsi) maastikukujunduse eelprojekt (OÜ Kivisilla, 2016);
• Keila kooli, Männiku pargi ja lauluväljaku ümbruse kujundamise eskiis (OÜ Artes Terrae, 2016);
• Keila linna arengukava 2013-2015;
• Keila linna üldplaneering, 2002;
• Keila linnas kehtivad detailplaneeringud;
• Keila mõisa pargi hoolduskava (Artes Terrae OU, 2013);
• Keila mõisa pargi(KLO 1200586) ökoloogilise restaureerimise projekt (OÜ Kivisilla, 2015);
• Keila parkide loodusväärtuste hinnang (Vello Keppart, 2012).
• Keila raudteepeatuse ühendamine erinevate liikumisviisidega elluviimiseks vajaliku ehitusprojekti koostamine. (Artes Terrae OU, 2015);
• Klein, Lauri. Loomad ja liiklus Eestis. Käsiraamat konfliktide määratlemiseks ja tehnilised lahendused meetmete rakendamiseks. Maanteeamet, 2010;
• Kukk, T., K. Kull. 1997. Puisniidud. Estonia Maritima 2, 1-249.
• Kuressaare rohestruktuuri analüüs
• Lindmaa-Pihlak, S. „Keila keskosa arhitektuursed väärtushinnangud, arhitektuuriajaloolised eritingimused raudteejaama ümbrusele”, 1997.
• Mairo Rääsk. Eesti sillad. Kirjastus Tänapäev, 2006. Lk 14–15
• Mälestiste register, Maa-ameti Geoportaal, Rahvusarhiivi digitaalne arhiiv, Ajapaik...Wikipedi
• Niitvälja soo püsielupaiga moodustamise ettepaneku ekspertiis (MTÜ Käoraamat, 2015);
• Pajatusi Keilast ja kaugemalt. Palamets, 2017
• Riigi ilmateenistus. Vaatlusvõrk. Keila hüdromeetriajaam.
• Tõnu Raid. "Eesti teedevõrgu kujunemine". Tallinn, 2005. Lk 200–201.
• Uuring "Nahkhiired Keila parkides ( MTÜ Suurkõrv, 2012).
• Uustal, Meelis .Juhend elurikka linna planeerimiseks. Tallinn: SEI Tallinna väljaanne nr. 22 (2013).
• Valli, E. Keila linna terviseradade sportimis- ja puhkevõimaluste teemaplaneering. Tallinn 2017. Tallinna Tehnikaülikool.
• Varep, E. Keila ümbruse maastikud. Tartu 1948.
• Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering. Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik. Pöyry Entec, 2009.
• Villem Raam. Eesti arhitektuur 3". Üldtoimetaja . Tallinn. Valgus, 1997. Lk 20–21.
• Wilson, J. B., Peet, R. K., Dengler, J. & Pärtel, M. 2012. Plant species richness: the world records. Journal of Vegetation Science, 23, 796-802.
• Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusohuga seotud riskipiirkonna kaardid. Keskkonnaministeerium. 2014.
• Link internetis The Pollinator Pathway
• Link internetis: https://handbookwildlifetraffic.info/
• Maanteede loomaohtlikkuse kaardirakendus internetis
• Lindude rändekaart: https://birdmap.5dvision.ee/