Visioonid

Keskuse arenguvisioon

Keila linna üldplaneeringu koostajad korraldasid 10.09.2019. a Keila Linnavalitsuses töötoa, et saada teada Keila linnaelanike ettepanekuid, kuidas suunata üldplaneeringuga 15–25 aasta perspektiivis Keila kesklinna arengut ja millised saavad olema üldplaneeringu ülesanded kesklinna eripära arvestades.

Kesklinnana käsitletakse Keila keskväljaku ümbrust, tunnetuslikult võib aga kesklinn hõlmata igaühe jaoks erineva ulatusega ala. Üldplaneeringu käigus koostatud Keila ruumilise visiooni nägemuses võiks kesklinn laieneda rõhutades neljal Keskväljakult hargneval ajaloolise teekoridoril (Tallinna mnt, Paldiski mnt, Haapsalu mnt, Tuula tee) põhinevat struktuuri, milles need suunad oleks põhilised aktiivsed ja inimsõbralikud liikumisteed, kus soodustada ka tänavaäärseid teenuseid.

Üldplaneeringus toodud pildid Keila linna keskuse tänavatest illustreerivad üldplaneeringu üldisi pritsiipe. Pildid haaravad ajaloolise linnatuumiku viit osa: nelja Keskväljakult hargnevat ajaloolist teekoridori: Tallinna mnt, Paldiski mnt, Haapsalu mnt, Tuula tee ning selle keskel paiknevat Keskväljakut.

Keskuse arenguvisiooni 3D pildid: kontseptsioon ja idee Toomas Paaver ja Kerttu Kõll, 3D piltide autorid Inphysica arhitektid: Raul Kalvo, Lauri Läänelaid ja Martin Kukk.

Haapsalu maantee ja raudteejaama ümbrus

Üldplaneeringuga väärtustatakse Keila linna ajaloolist miljööd ja üheks Keila linna vanemaks tänavaks on Haapsalu maantee koos ajaloolise hoonestusega.

Haapsalu maantee ise ja sealsed bussipeatused peaks saama inimsõbralikuma lahenduse — jalakäijate ruumi tuleb laiendada.

Jaama tänav on ülelinnaliselt olulisena rõhutatud liikumistee raudteejaamast kodudeni ja koolini, selle ristumisel Haapsalu maanteega saavad inimesed kogu laiuses mugavalt autoteest üle, autode kiirus võetakse liikluslahendustega madalaks.

Üks võimalikest lahendustest. Inphysica arhitektid, 2020

Paldiski maantee ja Jaama tänava teine ots

Jaama tänav kavandatakse peaaegu nagu jalakäijate tänavaks, samal ajal võimaldab tänav autode liikumist ja parkimist. Kogu teekond peab olema inimsõbralik koos turvaliste ületustega sõiduteedest ja otsepääsuga kortermajade vahele. Paldiski maantee põhjapoolse hoonete frondi saab samm-sammult asendada uue hoonefrondiga. Arhitektuur pildil on tinglik, aga see vihjab, et hooned peaks eristuma taamal paistvast korterelamupiirkonnast. Need majad saavad ühekaupa tekkida, kuna on erinevate omanike käes, kuid peaks olema erinevad ja alati väärika arhitektuuriga. Eesmärgiks seatakse, et uute hoonete esimene korrus suhtleb tänavaga ja on avatud frondiga. Paldiski mnt põhjapoolne kõnnitee kavandatakse tunduvalt laiemaks. Esimene korrus astub tagasi, ülemised korrused võivad astuda ette, nii tekiks nö varikatusega ruum. Tegu on Keskparki ääristava, lõunapäikesele avatud frondiga, millel võiks olla hea potentsiaal äridele ja kohvikutele. Jaama tänava lõpuosa lõikab Keilat ühendav pargivöö ning ühendus Keskpargist Männikusse, mida tasub rõhutada ja parandada.

Keila jõeäärse promenaadi ideevõistluse võitja töö JUUR

Tallinna maantee ja Keila jõe kallas

Keskne element, mis loob aluse jõeäärse linnaruumi kujunemiseks, oleks üle jõe kavandatav lai esinduslik jalakäijate sild Tallinna maantee pikendusel ajaloolisel sillakohal. Tallinna mnt ühendab keskväljaku ja jõeääre. Seda saab ümber ehitada nii, et tänavaruumis on lai kergliiklustee, jättes autoliikluse üherealiseks ja ühesuunaliseks. Linnaruum väärib jõulist arendamist jõe mõlemal kaldal, selle äärde võiksid tekkida uued majad. Jõe kallas võiks olla inimsõbralik haljastatud promenaad. Jõe äär on oluline avalik ruum, mis peaks olema ühendatud igas suunas. Tallinna mnt äär, sild ja jõepromenaad peaks seostuma Vesiveski keskusega, mille asukoht nõuab väärikat lahendust, samuti nagu ka kõik teised jõeäärsed arendused. Majad ja promenaadid vajavad uusi väärikaid lahendusi, mida on mõistlik lahendada arhitektuurivõistlustega.

Keila jõeäärse promenaadi ideevõistluse võidutöö „JUUR“. Autorid: Kadi Nigul, Kristian Nigul, Kadri Uusen, Johanna Etverk ja Katariina Lepiku (OÜ Väli).

Tuula tee ja ühendus Jõe parki

Tuula tee ja Kiriku aed moodustavad osa Keila linna läbivast, jätkuvast rohelisest vööndist. Tuula tee on ühendus Keskväljakult Jõeparki, moodustades avaliku ruumi olulise osa. Tuula tee lõunakülg sisaldab võimalusi ehitada uusi hooneid, mille esimesel korrusel on aktiivne äripind. Ruumi, mis on kiriku ees, saab edasi arendada ja muuta rohelisemaks. Parklaid ja bussipeatusi saab praegusest tunduvalt inimsõbralikumaks arendada. Oluline on kirik väljakuga paremini siduda. See rõhutab kiriku tähtsust maamärgina ja seob pargivööndit. Praegusse parklasse saaks panna väiksemahulise hoone nt bussipeatus või paviljon. Paviljoni paigutamisel tuleb jälgida, et seda ei pandaks Pärna parki alale, kus kasvavad olemasolevad puud.

Üks võimalikest lahendustest. Inphysica arhitektid, 2020

Keskväljak

Keskpark ja Keskväljaku allee peaksid olema tunnetatavalt ja mugavalt ühendatud, sidudes kokku kogu linna läbiva pargivööndi. Praegune ringristmik ja parklad katkestavad selle ühenduse ning vajavad ümberehitust. Soovitatav on ristmik lahendada selliselt, et Keskväljakult Haapsalu mnt-le on täisnurkne peatee, mis väldib nii ringristmikku kui ka pöördeootajate saba keset väljakut. Keskväljak saab olla ka ristipidi seotud, et kokku moodustuks väljak, mitte liiklussõlm. Autoliikluse saab rahustada ja võimaldada jalakäijatele avaralt ülepääsemise võimalus. Oluline on eesmärk, et Keskväljak hakkaks elama ja toimiks väljaku ja kohtumiskohana; et selle ääres oleks mitmekesised ja toimivad teenused. Praegu on olemas jõuline ruum ja allee, aga külalised ei saa aru, kus see Keila kesklinn on, sest siin ei ole linnakeskusele omast elu. Eesmärgiks on Keskväljaku elavdamine, et tagada äride mitmekesisus ja toimivus. Oluline on tuua Keskväljaku äärde mõni aktiivset igapäevast liikumist koguv objekt, nt toidupood. Oluline on ka kultuuriobjektide ja linnavalitsuse jätkuv kohalolu, mis loovad keskplatsile sümboolse tähtsuse. Olemasolevad majad ei ole enamasti siin miljööliselt väärtuslikud ja saab asendada välja arvatud väljakut põhjast ja lõunast raamistavad hooned. Väljaku ääres võib rääkida uute hoonete ehitamisest ja väljakule hoonefrontide lähemale toomist. Oluline on säilitada keskallee ja lisada istumiskohti. Omaette teema on parkimislahendused: väljakul võivad sisalduda ka parkimislahendused, mis aastaaegade vahelduses muutuvad (talvel parkla, suvel väljak jne). Samuti maa-alune parkimine hoonete all väärib kaalumist.

Üks võimalikest lahendustest. Inphysica arhitektid, 2020

Ehituskeeluvööndi vähendamine

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ täpsustamine

Maakondlike liikluslahenduste täpsustamise ettepanekud

Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ on ette nähtud perspektiivsed põhimõttelised maanteede trassikoridorid, mis oma mõjuga puudutavad otseselt ka Keila linna. Maakonna tervikliku arengu osana on kavandatud Keila ümbersõidud transiitliikluse mööda juhtimiseks tiheasustusest. Maakonnaplaneering ei sea otseseid maakasutuspiiranguid põhimõtteliste trassikoridori aladele, vaid määrab nende vajaduse ning näitab indikatiivselt perspektiivsete trasside asukohti. Keila linna üldplaneering arvestab perspektiivsete ümbersõitude rajamise võimalusega, kuid ei välista ka stsenaariumit kui maanteed üldplaneeringu ajaperspektiivis ei rajata (vt ptk Tallinn-Paldiski maantee koridor).

Maakonnaplaneering sätestab, et seoses rongiliikluse tihenemise ja piirkiiruste kasvuga tuleb üldplaneeringutes arvestada vajadusega näha ette alasid teede ja raudteede eritasandiliste ristumiste väljaehitamiseks, perspektiivsed eritasandilised ristumised on kajastatud maakonnaplaneeringu tehniliste võrgustike joonisel. Eritasandilised ristumised on ette nähtud Ülesõidu tänavale ja Haapsalu maanteele. Käesolev üldplaneering teeb ettepaneku maakonnaplaneeringu täpsustamiseks selles osas ja eritasandilist ristet Ülesõidu tänava sihile mitte planeerida. Üldplaneeringu lahenduse kohaselt on raudteeületus planeeritud samatasandiliseks, (vt ka ptk Raudteekoridor). Maakonnaplaneeringuga planeeritud eritasandilise ristega ei saa arvestada, sest koht on seotud paljude olemasolevate hoonetega ja tunnel halvendaks linnaruumi toimivust. Raudtee ja Haapsalu maantee ristumine paikneb Keila linna piirialal. Vastavas osas ei ole võimalik langetada lõplikku otsust üldplaneeringus, vaid sobiv liikluslahendus tuleks leida eraldi protsessis Eesti Raudtee, Transpordiameti, Lääne-Harju valla ja maaomanike koostöös. Muuhulgas sõltub mitmetasandilise ristumise rajamine ja selle täpne asukoht ka Keila linna lõunapoolse ümbersõidu rajamisest ning selle lahendusest, mis võib kaasa tuua olulisi muudatusi liiklusvoogudes. Üldplaneeringus on ristumise võimalik asukoht reserveeritud tänavavõrgustiku maaks, võimaldades erinevate lahenduste otsimist (ELLE, 2020).

Ettepanek maakondliku rohevõrgustiku piiride täpsustamiseks ja väärtuslike maastike määramiseks

Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ on planeeritud maakondlik roheline võrgustik. Üldplaneeringu ülesanne on maakondliku rohevõrgustiku piiride täpsustamine. Keila linna rohevõrgustiku täpsustamine lähtub järgmistest põhimõtetest:

• arvesse on võetud kõiki üldplaneeringu koostamise ajaperioodiks linna jaoks olulisi looduskooslusi ning väärtusliku maastikumiljööga alasid, et moodustuks terviklik nii maakondlikke kui ka linna seisukohalt tähtsaid alasid hõlmav võrgustik; 
• maakonnaplaneeringu (kaardid mõõtkavas 1:150 000) ja rohestruktuuri analüüsi kaartide erinev mõõtkavaline täpsus ja üldistustase ning pla-neerimisseadusest tulenev planeeringu ülesannete erinevus kahe liigi planeeringutele (maakonnaplaneering ja üldplaneering) nõuab nende koostamisel erinevat täpsust; 
• roheline võrgustik on hierarhilise iseloomuga, võrgustiku elementide morfomeetrilised kriteeriumid (tuumaladel pindala ja läbimõõt; riba-struktuuridel laius) erinevad vastavalt tasandile. See tähendab, et kõrgemal hierarhilisel tasandil (maakond) olevad alad jagunevad madalamal tasandil (linn, linna osa, asum, jne) sisemiselt omakorda väiksemate alade peenemaks võrgustikuks. Tuumala üldplaneeringu tasandil on võimalikult kompaktne asustusest ja tehnilistest infrastruktuurielementidest (maantee, raudtee, suuremad elektriliinid, jmt) killustamata ning püsiv rohevõrgustiku element, kus maakasutamise tingimused on kõige enam kontrollitud;
• selgitati välja tähtsamad nii olemasolevad kui ka võimalikud uued rohealad. Töö käigus arvestati seadustega, kehtestatud detailplaneeringutega (kui detailplaneeringu koostamist pole Linna-valitsuse poolt peatutud) ja 2002. a kehtestatud Keila linna üldplaneeringuga määratud rohealadega. (vt skeem 17. Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ määratletud roheline võrgustik Keila linnas)

Skeem 17. Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ määratletud roheline võrgustik Keila linnas

Skeem 18. Seos Keila linna tänaste rohealade ja Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ määratletud roheline võrgustikuga Keila linnas

Aru maaüksuse lahenduse osas teeb üldplaneering ettepaneku maakonnaplaneeringu täpsustamiseks. Maakonnaplaneeringu tuumala piiri täpsustati Aru kinnistu detailplaneeringuala ulatuses. Alale koostati detailplaneering, mis määras selle elamualaks, kuid see jäi kehtestamata, kuna lisaks maakonnaplaneeringule muutis see ka 2002. a Keila linna üldplaneeringut. Aru maaüksus paikneb tuumala äärealal ja kuna alale koostati detailplaneering ja anti lahendus, mis rohevõrgustiku toimimist ei takista ning pole vastuolus ka maakonnaplaneeringuga rohevõrgustikule seatud tingimustega, otsustas Keila Linnavalitsus planeerida selle ala elamualaks. Aru kinnistule planeeritavat võib käsitleda seni väljakujunenud elamupiirkondade laiendusena, mis loogilise jätkuna tagab sujuva ülemineku looduskeskkonnaks. Kehtestamata jäänud detailplaneeringu lahendus arvestab olemasoleva looduskekskonna ja olemasoleva kõrghaljastuse säilitamisega luues rohelise elamupiirkonna, mis on Keila Linnavalitsuse seisukohalt antud piirkonda arvestades sobilik. Detailplaneeringus määratud ehitusõigus, hoonete arhitektuursed- ning ehituslikud tingimused, piirdeaedade rajamise nõuded ja keskkonnatingimused võimaldavad peale detailplaneeringu teostumist hoonestusalade vahelist ala säilitada olemasoleva metsa alana, kahjustamata üldplaneeringu eesmärke. Kokkuvõttes rohestruktuur säilitab oma senise terviklikkuse ja sidususe. Piirimuudatuste puhul on tegu pigem piiride täpsustamisega kohalikul tasemel, mitte maakonnaplaneeringu muutmisettepanekuga (ELLE, 2020). Maakondlikku võrgustikku täiendavad ja selle toimimist tugevdavad üldplaneeringuga ette nähtud kohaliku tasandi rohestruktuuri elemendid (astmelauad, koridorid ja puhveralad) (vt ptk Keila linna rohestruktuur). Keila linna rohestruktuuri planeerimist on täpsemalt käsitletud LISAS 8 ja ptk Keila linna rohestruktuur ning kaardil Keila linna rohestruktuur.

Keila linna üldplaneering määrab väärtuslikuks maastikuks Keila linna territooriumil Niitvälja / Tammiku tee loodusliku ala ja Keila mõisapargi. Tegemist on maakonnaplaneeringu täpsustamise ettepanekuga, kuna neid alasid maakonnaplaneering väärtuslike maastikena ei käsitlenud. Üldplaneeringu üheks ülesandeks on väärtuslike maastike ning nende kaitse-ja kasutustingimuste seadmine. Ettepanek alade määramiseks väärtuslikeks maastikeks tuli nii elanike hulgas läbiviidud küsitluste tulemustest kui ka Keila linna rohestruktuuri analüüsist (vt Lisa 8). Keila mõisapark on linna keskuse vahetus läheduses paiknev ulatuslik ja mitmekesine puhkeala, mis on täna kujunenud linna üheks atraktiivsemaks osaks. Keila linnas ja Harjumaal tervikuna on niivõrd suure pindalaga ja restaureerimisprojekti alusel terviklikuna taastatud mõisapark haruldane ja tähelepanuväärne. Vana park on osa Keila linna kultuuripärandist. Lisaks on väärtuseks alal paiknevad mälestised. Park on oma märgalade ja rindelise haljastuse tõttu kõrge elupaiga väärtusega.  Niitvälja / Tammiku tee looduslikul alal paiknevad pärandkultuurmaastikud – loopealsed ja puisniidud on kogu maailmas väga piiratud levikuga, mis teeb nad globaalselt haruldasteks ja seetõttu ka erilist kaitset vajavateks kooslusteks. Läbi aastasadade on liigirikkad puisniidud ja looniidud olnud Eestis traditsioonilise külamaastiku lahutamatuks osaks. Hajusalt paiknevad talud oma ajaloolistes asukohtades omavad kultuuriloolist väärtust. Osa puisniitudest ja loopealsetest on küll metsastunud, kuid siiski on tegemist silmapaistava pärandkultuurmaastiku näitega, mis on säilinud niivõrd ulatusliku ja terviklikuna.Ka Niitvälja sootasandik on ürgne maastik. Niitvälja soo(de) näol on tegemist kõrge looduskaitselise väärtusega märgalaga koos seal kasvavate haruldaste ja ohustatud liikidega. Suur osa alast on läbi aegade püsinud inimtegevusest puutumatuna.